Täna leidsin oma e-mailist kirja, millega pakutakse mu ettevõttele metallitöid ja -tooteid.
See on üsna hea näide sellest, kuidas otse- või mailiturundust mitte teha.
1. Pealkiri on “Tere tere”. Hmm. Mu tuttavate hulka kirja saatja kindlasti ei kuulu, äkki on mingi pornosait?
Õpetus: Pealkiri tuleb nii formuleerida, et see tähendab vastuvõtjale midagi. Kõige parem kui kohe pealkirjas sisaldub vastuvõtjale oluline valupunkt ja selle lahendus.
2. Mu firma tegeleb turunduskommunikatsiooniga. Ei tea, kuidas on järeldusele tuldud, et sellel on justnimelt metallitooteid vaja.
Õpetus: E-postikampaania oluline osa on eeltöö. Pole mõtet sadu kirju saata täiesti tähelepanuta sihtgruppidele. Kui mingist tasulisest e-maililistist leiad firmade nimesid, palun näe nii palju vaeva, et kontrollid, kas neil üldse on seost sinu pakutava toote või teenusega. Kui vastuvõtja vajutab spam-nupule, sina sellest kunagi teada ei saa ja edaspidi on sellise vastuvõtjaga enam võimatu ühendust saada.
3. Kiri algab sõnadega “Kirjutan teile…”. Allkiri on firma nimi. Seega “mina” = “firma”?
Õpetus: Keegi ei taha firmaga suhelda. E-post on võrdne tavapostiga: kui inimene kirjutab teisele, tuleb inimesel ka alla kirjutada, mitte firmal.
Paistab, et Eestis on viimasel ajal järjest rohkem hakatud mailiturundust tegema. Ainus mure on, et turunduskampaaniate pakkujatel ei paista aimugi olevat, kuidas kampaaniaid läbi viia, et neil ka mingi mõju oleks.
Lihtsalt teatud suurusega listi pakkumine odava hinna eest ja siis haavlipüssi-loogikaga sõnumite saatmine ei ole mailiturundus. Kõige halvemal juhul maksab firma, kes õnge läheb, reaalset raha selle eest, et kaotab võimaluse oma listiga ühendust võtta. Piisab sellest, et maili vastuvõtja vajutab ühe korra oma e-postis spämminupule ja sinu sõnumid teda enam iial ei saavuta.
Kimmo Linkama 